Vow renewal ehk meie seiklus abieluvannete uuenduseni ja sõrmuste saaga:)

Möödas on aasta meie vannete uuendamisest! Imetlesin siin tibu une ajal oma abielusõrmust ja muigasin, kui palju pidime seiklema, et nendeni jõuda:))) Ei teagi, kas nutta või naerda, aga jutustan teilegi selle loo…
Jah, tõesti! Tundub imelik, et pealkirjas kasutan sõna “seiklus” … aga just nii see meil oli, sest nagu ikka, tuli vahele väga palju ootamatuid sündmusi:)))
Eelmisel kevadel tibuga metsaradadel kärutades, jutustasime ja unistasime ja rääkisime sellest, kui pikalt oleme koos olnud ja avastasime, et meil on tulemas viies pulma-aastapäev! Tahtsime seda kuidagi eriliselt tähistada ja tegelikult tundsime mõlemad, et oleme kuidagi jõudnud “järgmisele tasemele” oma suhtes, läbinud pisikese inimese vanemateks olemise proovi oma abielus ja tundsime, et see tähtpäev väärib erilist tähelepanu.
Otsustasime, et uuendame pulma-aastapäeval vandeid ja ka sõrmuseid – omal ajal ei olnud meil väga võimalust, ega mahti mõelda sõrmuse sümboolsele kujundamisele ning valisime lihtsalt ilusad sõrmused. Nüüd aga tahtsime sõrmuseid, mis sümboliseeriks kahte erinevat poolt/osa, mis saavad kokku.
Tuhlasime läbi kõikvõimalikud juveeliärid ja jõudsime kahele järeldusele:
1. tahame sõrmuseid valgest kullast (meie esimesed olid kollasest)
2. Selliseid nagu meie tahame ei ole:)))
Asusime siis otsima neid sõrmuseid internetiavarustest. Variante oli meeletult palju, aga kui neid pilte koos vaatasime, jäi sõelale kuidagi järjest vähem, kuni jõudsime nendeni, mis olid NEED õiged! Diagonaalis said kokku kaks poolt, millest üks oli lihvitud ja teine mitte. Tundsime, et need on tõesti sellised sõrmused, mida mitte kunagi, mitte kuskile ei unusta, ega taha sõrmestki võtta!
Mõned nädalad enne tähtsat sündmust õmblesin kleidi – jah, see oli minu väike kiiks, tahtsin tingimata ise teha endale kleidi! Nägin tohutult vaeva, sest pidin seda tegema vaikselt tibu une ajal (sain tema une ajal vaid traageldada, lõigata ja pärleid külge õmmelda, sest tibu meil erksa unega). Sättisin valmis kaunistused, broneerisime sviidi Viimsis ja tellisime Saksamaalt endale need unistuste sõrmused ja tundus, et kõik saab justkui valmis ja oleme graafikus. Aga see ainult tundus!
Umbes nädal enne tähtsat päeva kirjutati sealt poest, et nad kahjuks ei jõua arvel märgitud kuupäevaks, et jäävad nädal aega hiljaks, ehk siis saame oma sõrmused kätte 11.augustil. Super, pole ju hullu, meil neid niikuinii 12.ndal vaja. Olime õnnelikud, et varakult tellisime ja aega varusime. Ootasime kannatamatult 11.ndat kuupäeva ja see muidugi jõudiski kohale, aga ilma sõrmusteta! Helistasime, kirjutasime, otsisime ja saime vastuseks, et pakk viibib veel!
Kuna meil oli broneering tehtud, ei jäänud meil muud üle, kui lihtsalt kohale minna, puhata ja tähistada pulma-aastapäeva, ilma selle kõigeta, mida olime planeerinud….
Pika kirjutamise peale saime lõpuks oma kauaoodatud paki. Kuller helistas hommikul, et meile Saksamaalt pakk ja leppis kokku aja, millal võib läbi tulla. Ma hüppasin õnnest! Käed värisesid kui pakki avasime, olin nii ootusärevuses ja nii õnnelik! Tegime paki lahti ja seal oli ülimalt ilus karp….. ILMA SÕRMUSTETA! Jah, see ei ole kahjuks nali! Nii oligi! See oli tühi! Seal oli kõik – arve, karp, briljantide sertifikaat, kotike…kõik, peale sõrmuste! Me vaatasime kohkunult teineteisele otsa, ega osanud midagi öelda. Olin nii pettunud, et pisarad tulid silma. Mis mõttes? Nad teevad nalja? See peab mingi nali olema! Ei saa ju nii olla! Maksad nii suure summa ära ja saad arvega karbikese? Ei ole ju võimalik! Kuidas me seda tõestame?
Hakkasime siis ruttu pilte tegema ja saatsime kaebuse ning nõudsime oma sõrmuseid. Sealtpoolt tulid aga aina uued vabandused – küll oli neil vaja, et me postkontoriga ühendust võtaks küll tarbijakaitsega, küll oli vaja meil Saksa postiga suhelda – sealt igalpoolt saadeti meid ka edasi….. See oli pikkkkk vaidlus, kus lõpuks arvasime, et anname alla ja lepime lihtsalt sellega, et oleme raha tuulde visanud…
Siis mõtlesime, et kirjutame kasvõi tagasiside siis neile e-poodi, et inimesed, kes sealt ostavad teaks, et tegu on petturitega, vaatamata sellele, et nii suur ettevõte! Ja see oli geniaalne otsus! Kohe võesti meiega ühendust ja tuli välja, et kogu see jama oli koommunikatsiooniviga, info blokk…misiganes. Nad hakkasid sellega tegelema ja alustasid uurimist, mis siis juhtus ja kuhu meie sõrmused jäid. Samal ajal öeldi meile, et see uurimine võib aega võtta kuni 90päeva….seega enne jõule polnud meil lootustki saada oma sõrmuseid. Nad pakkusid meile asendussõrmuseid, selleks ajaks kuni päris sõrmused saame – olime nõus. Mõtlesime, et vahet pole, teeme siis oma piduliku tseremoonia nende asendussõrmustega…
Kuna tahtsime siiski vannete uuenduseks pidulikku kuupäeva ja keskkonda, siis tegime uue broneeringu samasse tuppa, et oleks sama tunne…. Saime kätte oma asendussõrmused ja need ei meeldinud meile üldse ning ei sobinud ka suuruse poolest. Otsustasime, et ostame asendussõrmused ise, ajutised. Valik langes hõbeda peale, sest tahtsime, et need meenutaks valgest kullast tellitud sõrmuseid. Jah! See oli ka meile suureks üllatuseks, et tehakse abielusõrmuseid hõbedast! Need olid rodeeritud, ehk siis ei tuhmunud nagu tavaliselt hõbe tuhmub. Mõeldud – tehtud! Ostsime sõrmused ja ootasime tähtsat päeva. Tähtis päev saabus ja sõitsime Viimsi Spaasse, kus olime broneerinud selle, meie jaoks tähtsa, toa. Aga kahjuks olid nad broneerinud meile mingi teise toa, mis polnud meie soovitud ning me ei saanud sinna, kuhu tahtsime…. Olime küll pettunud, sest tahtsime just seda tuba, et kõik oleks nii nagu sellel ilusal päeval, aga otsustasime, et oleme juba niiii palju läbiteinud selle kõige korraldamisel, et ei lase end sellest häirida. Kaunistasime kõik ära, panime tibu tuttu teise tuppa ja korraldasime endale ilusa tseremoonia, kus olime vaid meie ja kõik oli meeletult ilus. Sõitsime järgmisel päeval koju ja olime arvestanud mõttega, et võib-olla ei saa küll oma kauaoodatud sõrmuseid, kuid oleme sellele tähtsale sündmusele, oma esimesele abielus oldud juubelile, pööranud väärilise tähelepanu!
Ja te ei usu, aga me saime peagi teate, et saame siiski varsti oma sõrmused ja et kõik oli poe viga ja uurimine on lõppenud! Ulme! Naersime läbi pisarate:))))
Ei julgenud uut broneeringut ka teha enne, kui sõrmused käes, sest juba olime kõrvetada saanud! Aga sõrmused jõudsid tõesti meieni ja kõik halb oli unustatud samal hetkel, mil me neid nägime ja sõrme proovisime – need olid täiuslikud! Nii suuruselt kui disainilt…need olid täiuslikud, need olid meie sõrmused! Need olid isegi ilusamad kui pildil! Ma ei suuda sõnadesse panna seda tunnet – ma olin lummatud!
Ja kuna kolm korda ei kärise kindlasti, siis otsustasime ikkagi teha oma ilusa päeva, selles ilusas toas, kus pulma-aastapäeval, juba tuttavate kaunistuste ja riietega:))))
Lõpuks läks kõik nii nagu olime unistanud! Tegime mälestuseks väikese fotosessiooni ja olime nii meeletult õnnelikud, et vaatamata kõigele, läbi selliste seikluste, saime ikkagi nii ilusa päeva. Ja vahet ei olnud enam, et kuupäev polnud 12.august, vahet polnud, et kolmas katse – olime enda armastuse ja hoolega kaunistatud lemmikus toas, lemmikus seltskonnas, oma unistuste sõrmuseid vahetamas ja tähistamas seda, kuhu oleme koos jõudnud ja lubamas teineteisele kõige tähtsamat!
Oleme osalt õnnelikud, et just nii läks – seda eredamalt kõik meeles on, seda suurem oli seiklus, seda rohkem takistusi meie ühisel teel ja seda rohkem ületatuid! Seda rohkem hindame seda päeva ja seda, et teineteisel olemas oleme! Lõppude lõpuks saime ju veel ühe päeva aastas, mida tähistada! 🙂
Kas teie olete ka oma abieluvandeid uuendanud? Kuidas te oma tähtsaid päevi tähistate?
Sulle meeldis see postitus? Jaga seda ka oma sõpradega ja vaata rohkem minu tegemistest Instagramis 😉
Tsau-pakaa, kirjutame?
Anyta
(Visited 115 times, 4 visits today)

Leave A Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga