Kakskeelsus lapse kodus?

Minult on küsitud kakskeelsuse kohta meie peres – kuidas, miks ja mida me siis teeme? Otsustasin jagada oma kogemust…
Olen pikalt uurinud seda teemat juba enne lapseplaneerimist ja arutanud mehega, kas kakskeelsus oleks meie peres mõeldav. Olime ühel nõul, et mitu keelt saab lapsele tulla vaid kasuks ning tal oleks endal elus kergem hakkama saada ja valiku võimalusi rohkem… Nii otsustasimegi, et kodus on kaks keelt – eesti ja vene. Päevasel ajal räägin lapsega vene keeles ja õhtusel ajal, kui issi kodus, räägime eesti keeles:)
Nii olengi oma pisiprintsessi sünnist saati talle õpetanud kahte keelt. Ma lihtsalt rääkisin algusest peale temaga koguaeg juttu, igasugustest päevastest toimetustest, mida parasjagu tegin, kaasasin teda, seletasin, kuidas miski käib, laulsin talle laulukesi, lugesin luuletusi (nii palju kui teadsin) ja lihtsalt kommenteerisin igat tegevust, et ta õpiks neid sõnu äratundma.
Laste psühholoogide sõnul, omandab inimene viienda eluaastani keeled emakeelena, ükskõik kui palju neid ka poleks (mõistuse piirides, ma eeldan). Alates viiendast eluaastast peab inimene kõiki keeli, mida talle õpetatakse, juba õppima, noh, nagu koolis, tuupima…. Ehk siis meie puhul, ongi tibul lihtsalt kaks emakeelt:)
Sellel on olnud tegelikult arengule väga suur mõju – väike aju on pidanud meelde jätma kaks korda rohkem sõnu kui teised lapsed ja tänu sellele oskab meie kahene tütreke juba mõlemas keeles rääkida! Lisaks teab ta kahes keeles kõiki värve, oskab mõlemas keeles viieni lugeda (hea tuju korral rohkemgi), teab kõiki loomi (oskab neid nimetada kahes keeles) keda talle loomaaias näitame ja teab, mis häält nad teevad, oskab joonistada kaheaastase kohta uskumatult hästi (joonistab ringi, sinna kaks täppi silmadeks ja nina ja kriipsu suuks näiteks või joonistab kaelkirjaku pika kaelaga jne….), paneb kokku üle nelja-aastastele mõeldud puslesid (umbes 40tk) ja suudab ise ennast riidesse panna! Ta oskab rääkida, miks miski juhtub ja miks midagi ei tohi teha jne…. Loeme koos luuletusi – mina alustan rida ja tema lõpetab, tal on niimoodi peas juba ligi 10 luuletust!
Ühesõnaga lisaks sellele, et tal on tulevikus lihtsam, sest ta suudab kahes keeles vabalt suhelda, nagu emmegi, on tema arengule see ka meeletult kiirust lisanud:)
Eks muidugi on suur osa lapse arengust sõltunud lihtsalt sellest, et tegeleme temaga väga palju – oleme ka igati kaasa aidanud erinevate kõnetarendavate tegevustega nagu joonistamine, legode kokku panemine, puslede kokku panemine (ma mäletan, kui uhke ma olin, kui ta pani kokku ise oma esimese 5-osalise pusle!!!), plastiliiniga mängimine ja muud tegevused, mis nõuavad peent motoorikat – see arendab kõnekeskust… Kõiki neid tegevusi teeme lapsega koos, et oleks suhtlus ja koostegemise rõõm – see on talle tähtis ja suureks toeks tema arengule!
Alates kuskil pooleteise aastaseks saamisest vaatame koos ka multikaid (varem ei lubanud tal telekat vaadata üldse) ja kuulame laulukesi Youtube’st (läbi teleka) ja kuidagi on juhtunud nii, et inglisekeelseid laste laulukesi on päris palju ja tibule need meeldivad (lemmikud näiteks “Rain, rain” , “Johnny” , “Fingersong” ja “Humpty Dumpty”)  . Nii võttis meie väike printsess endale veel kolmandagi keele ja oskab juba paari laulukest inglise keeles ning mõningaid lihtsamaid väljendeid nagu näiteks “Thank you, bye-bye!” … Meil endil polnud tegelikult plaanis veel talle kolmandat keelt juurde õpetada, aga ära ka ju ei keela:)))
Seega kellel vähegi võimalik suhelda oma lastega kahes või enamas keeles – mina soovitan soojalt, te ei kahetse!
Sulle meeldis see postitus? Jaga seda ka oma sõpradega ja vaata rohkem minu tegemistest Instagramis 😉
Tsau-pakaa, kirjutamiseni;)
Anyta
(Visited 293 times, 1 visits today)

Leave A Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga