Reisimisest lapsega vol2 ehk Roadtrip Itaaliasse.

Eelmisel korral kirjutasin lennureisist meie pisikese printsessiga – kuidas lend läks, milliseid tähelepanekuid tegin ja mida õppisin… Seekord, nagu lubasin, kirjutan sellest, kuidas läks meie Roadtrip:) ehk siis sellest, kuidas autoga Itaalias käisime:) Miks me sellise riski ette võtsime? Sest Itaalia oli mulle väga südamesse läinud ja ma kibelesin sinna tagasi juba enne kui olime ära lennanud. Andres ei olnud aga nõus kaks korda Itaaliasse minema, samas oli puhkus plaanis ja valisime kohta, kuhu minna. Mangusin, mis ma mangusin – ainus viis, kuidas ta oli nõus Itaaliasse tagasi minema sel suvel oli Roadtrip… Kuna see tundus äge mõte ja ma nii tohutult tahtsin minna, ükskõik kuidas, siis nii tegimegi:)

Otsustasime kohe, et ei hakka asjatult ootuseid üles keerama ja arvestame igaks  juhuks sellega, et võib-olla peame Pärnu juurest tagasi keerama:) Sellise suhtumisega läksimegi – võtsime asja chillilt ja arvestasime, et lapsele ei pruugi pikem reis meeltmööda olla. Meie esimene peatus oligi Pärnus, kuid kuna kõik oli ilus ja päikeseline, lapsel tuju hea, meie hakkamist täis, siis otsustasime pärast väikest pitsapeatust Steffani`s ja jalutuskäiku Pärnus edasi sõita. Alguses oli sõit kergem, sest tibu jäi pärast väsitavat jalutamist Pärnus magama:) Aga muidugi oli tal veidi raske kui ta Lätis ärkas… Sõitsime nii palju edasi, kui laps meelelahutusega kannatas sõita ja arvestasime, et meil kõigil oleks mõnus ja meeldejääv reis.

Loomulikult tegime iga paari tunni tagant peatuseid, vahel tihemini, sest nii meil kui lapsel on raske istuda pikalt jne.  Kui õhtu käes, siis vaatasime lähimast suuremast linnast endale booking.com`i kaudu sobiva hotelli (tavaliselt olid nendeks ParkInn by Radissonid – ja neid julgen soovitada ka – tead alati, mida oodata kvaliteedi ja suhtumise osas, pluss 24h reception jne). Vahepeal tegimegi pikemaid peatuseid erinevates linnades – jalutasime ringi, käisime söömas, veetsime lihtsalt mõnusalt pereaega… Kõik ööd veetsime loomulikult hotellides – minu arvates ei tule lapsega reisides muud variandid üldse kõne allagi. Ma ei suudaks pärast pikka, väsitavat sõidupäeva last terve öö hoida lihtsalt turvatoolis ja ka järgmine päev sõita või olla õhtul pesemata vms… Lisaks sellele on endalgi vaja puhkust, õhtust värskendavat pesu, ilusat, sooja, puhast tuba ja mõnusat pehmet voodit, et puhata, välja magada… Seega jah, on võimalik sõita ka kiiremini kui järjest sõita, aga see polnud päris meie eesmärk, et zombidena kohale jõuda, peaasi, et kiiresti, seega meie sõit Itaaliasse kestis umbes 3-4 päeva.

Eelkõige tähendab autosõit meie jaoks seda, et emme istub taga ja on meelelahutaja rollis – nii ja AINULT NII on minu meelest üleüldse võimalik nii pikka reisi ette võtta. Aga millised siis olid need meelelahutused? Kui ma nüüd ausalt ütlen, siis meil oli pool elamist kaasas! :))) Me võtsime (meelelahutustest) kaasa:

*mõmmi ja kutsu – Tellu kaisukad, kelleta me kuskile ei liigu ja kellega saab igasugu ägdaid rollimänge autos mängida. Näiteks istus mõmmi tibu turvatooli äärel ja Tellu sai siis temalt küsida: “Mõmmi, kas Sa tead, kuhu me läheme?”. Mõmmi muidugi vastas, et ei tea ja Stella sai siis pikalt-laialt seletada, et läheme Italiasse ja et seal on soe ja meri ja me lähme puhkama jne… Kui sellesse mängu sisse elada ja ilmekalt mängida, siis võib see lapse tähelepanu haarata isegi kuskil 40-45 minutit, päriselt!

*juturaamat  – sain lapsele vahepeal lugeda jutte ja ta sai korraks lihtsalt puhata ja kuulata. Kuna ta on juba päris suur tüdruk, siis suudab ta päris pikalt keskenduda ja kuulata järjest 3-4 juttu, vahel rohkemgi, seega ka selle tegevusega saab lapse tähelepanu hoida ebamugavast sõidust eemal oma 30-40min.

*raamat luuletustega – see on meil venekeelne ja sealt õpetan tibule erinevaid luuletusi. Tal oma 15-20 tükki neist peas juba 😀 Väga kift ühine tegevus, lapsele meeldib ja arendab mälu;)

*tegeluskaardid autoga sõitmiseks – see on lihtsalt sajandileiutis! Päriselt! Need on sellised pealt libedad kaardid erinevate ülesannetega, sinna peale saab spetsiaalse markeriga joonistda, kirjutada ja siis ära kustutada. Ideaalselt saab mängida ka koos. Lisaks kõigele on need supppperarendavad! Seal on lihtsamaid ülesandeid, mis fantaasia lendama panevad, kui ka konkreetsemaid ülesandeid nagu näiteks “aita mesilasel leida õige tee lillekeseni” või “leia erinevatele jänkudele nende õiged varjud” või “leia ühesugused jänkud” (kus on vaa leida täpselt ühesugused, kokku 3-4paari jne)… Õppeprotsess ise on meeletult põnev nii lapsele kui vanemale ja lapsele on boonuseks veel see kustutamise osa:) Nende kaartidega me võisime mängida vabalt ka üle tunni aja.

*Veepliiatsiga värviraamat, millest juba eelmises postituses kirjutasin. See on autosõiduks justkui loodud! See ei määri autot, sest pliiatsisse läheb täiteks täiesti tavaline vesi ja samas on lapsel võimalus värvida ilusaid pilte autosõidu ajal:) Kuna meil neid mitu tükki, siis saime ka koos värvida:)

*FisherPrice`i mängu tahvelarvuti – see on väga lahe leiutis, mis ei riku lapse silmi, mille abil saab lapsega õppida tähti, otsida loomakesi, laulda kaasa laulukesi jms.

*Äraarvamismäng – midagi ALIAS`e moodi. Võite võtta kaasa ka Aliase kaardid (me igaks juhuks võtsime), aga seda mängu saab ka mängida lihtsalt ilma kaartideta – lihtsalt ütled lapsele näiteks:”Arva ära, mis see on – oranži värvi, seda saab süüa ja jänkule see väga meeldib” ja kui laps arvab ära, siis on tema kord mõistatus välja mõelda. See on ka väga arendav ja kift tegevus.

*Lego Duplo – ilma selleta me vist ka kuskile ei lähe:D Võtsime kaasa mõned poisid ja mõned tüdrukud ja ühe tädi ja WC-vannitoa asjad ja siis tibule meeldis mängida, et kord tahab üks minna vetsu pissile, kord teine laps, kord on kellelgi pisemal emme kaasas, sest ta ise ei ulata potile ronida ja kukub sealt vms…. Laske fantaasial lennata:)

*igasugused limapallid jms – millega oleks lapsel huvitav tegeleda annab teekonnale samuti oma 15 min juurde.

*laulude laumine – kuna meil on printsess tõeline staar, siis tahab ta osata kõikide oma lemmikmultade laulukesi ja neid siis kõva häälega laulda. Tihti laulamegi temaga autos igasuguseid laule ja ta vahepeal palub: “Emme, õpeta, kuidas see laul käib” ja siis ma ridahaaval õpetan:D

*tantsimine – jah, ka turvatoolis saab tantsida:D Hea muss mängima, jalad-käed käima ja ongi perepidu:D

*Ja viimaseks (nagu ma ka eelmises postituses mainisin), mida mulle küll väga ei meeldi soovitada, ega kasutada, on multikad telefonist või mängud telefonis – aga neid minimaalselt ja tõesti ainult siis, kui tõesti on kuidagimoodi vaja veel natuke sõita ja muud asjad enam ei sobi…

Meie esimene sihtkoht oli Bibione – see koht oli muidugi võrratu! Üle pika aja minna sooja vette ujuma, soojendada end päikese käes, veeta perega mõnusalt aega ja mitte millelegi muule mõelda:) Stella õppis seal ringiga ujuma! Täitsa ise sulistas! Võin ausalt öelda, et ma olen siiani südames Bibiones:) See on väga armas kuurortlinnake! Sattusime sinna linnapäevade ajal – nägime väga kifti laata, tänavaorkestri saatel laulvaid muusikuid ja nautida seda imelist õhkkonda. Bibiones oli ka suur Lunapark – loomulikult käisime seal läbi kõik karussellid, mida Tellu vähegi tohtis proovida:) Kord emmega, siis issiga ja siis kõik koos:D See oli väga kift ja meeldejääv elamus:) Pildil olem muide Andreselt võetud särgiga – otsustsin, et kannan seda kleidina:D Tellu ütles, et emmel on ilus kleit ja et issi kinkis:D

Bibiones olime 4 päeva ja siis sõitsime Verona poole. Kui mäletate mu eelmist postitust, siis seal rääkisin, et Verona läks mulle väga südamesse ja oli meie arvates kordi romantilisem linn kui Veneetsia! Armusime sellesse linna, sellesse õhkkonda ja seal olles nägime ka pulmi!

Seejärel võtsime suuna Riva del Gardasse. Kui kellelgi kunagi tekib küsimus, minna Garda järve äärde või mitte – kindlasti minge! See on uskumatult ilus järv! See on tohutult suur, tohutult ilus oma unustamatute mägiste vaadetega ja kõikide vaateplatvormidele ehitatud restode ja hotellidega!

Edasi liikusime Tiranosse. See on üks imeline väike linnake, kus eelmiselgi reisil jõudsime ära käia, aga see jäi nii südamesse, et tahtsime sinna kindlasti tagasi ja kuna see õnneks jäi tagasiteel täpselt teepeale, siis see ka õnnestus! Loomulikult jõudsime Tiranos oma lemmikrestosse La Botte ja siis jalutasime lihtsalt seles imearmsas linnakeses ja nautisime suvist õhtut…

 

Edasi viis te meid üles, Bormiosse. Bormio on ka üks erilisemaid kohti minu jaoks – sealt avanevad vaated on meeletult ilusad! Need mäed, see õhk, värskus, meeletult ilus, ajalugu õhkav vanalinn ja supppppermõnusad SkiChalet-stiilis hotellid ja spaad termidega…. Peatusime Rezia hotellis Bormio vanalinna juures. See oli omaette kogemus! Kõik oli nii ilus! Mägede õhk on vapustavalt värske, vaated on unustamatult ilusad ja mälestused jäävad terveks eluks! Päeval jalutasime vanalinnas ja nautisime päeva ja siis algas meie tee tagasi…

 

Aga! mitte kõik ei olnud meil nii idülliline ja rahulik, sest meie tagasisõit kujunes tõeliseks õudusunenäoks! Sellest kirjutan järgmises postituses…

Kas teie käite lapsega reisimas? Kui kaugele julgeksite autoga minna?

Tsau-pakaa, kirjutame?
Anyta
Minu tegemistel saad rohkem silma peal hoida  Instagramis😉
(Visited 89 times, 1 visits today)

Leave A Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga