Meie Itaalia

Ooooohhhhh, kui kaua ma olen siit eemal olnud. Aga see ei tähenda, et mul poleks midagi kirjutada olnud – otse vastupidi! Mul on teile jutustada rohkem, kui ma seda teha jõudnud olen:D Lõpuks jõudsin kirjutama kaa:) Jagan Itaalia mitmeks erinevaks teemaks, muidu tuleb lõputult pikk postitus, sest mälestusi, muljeid ja emotsioone on palju ja juttu jätkub:D

Korraldasime endale sünnipäevade puhul väikese puhkuse:) See on meie jaoks üks eriline aasta, meie kolmede aasta – minul on juubel, sain 30, Andres 33 ja tibu saab varsti 3 🙂 Mõtlesime, et see väärib erilisemat tähistamist kui lihtsalt kodus pokaale kokku lüüa ja olime tegelikult juba sügisest saati Itaaliasse kibelenud, aga siis otsustasime, et ei lähe kuskile, teeme parem remonti (sellest kirjutan ka varsti-varsti). Nüüd aga tundus kuidagi see õige aeg!

Planeerisime resi nii, et meie mõlemi sünnipäevad (4. ja 11.) jääks sisse, ehk siis läksime 3.mail sinna ja tulime tagasi 12.mail. Itaalias olime kokku 9 imelist päeva ja ööd. See maa lihtsalt võlus meid esimesest silmapilgust! Need imeliselt ilusad, võimsad mäed, kirjeldamatu õhk, unistuste vaated, romantilised linnakesed, mis õhkavad armastust ja ajalugu, söögid, mis viivad lihtsalt keele alla ja loomulikult veinid – ooojaaa, Itaalia veinid! Me lihtsalt armusime sellesse riiki! Armusime niivõrd, et viimasel ööl seisin rõdul, hingasin seda värsket õhku ja nutsin… Nutsin lahinal, sest ma ei tahtnud mitte kuidagi sealt ära minna ja tundus uskumatu, et 9 päeva vuhisesid mööda nagu paar minutit…
Püüdsime avastada ja seigelda nii palju kui tibu lubab… Õnneks on ta juba päris suur tüdruk ja kui teda sõidu ajal lõbustada igasugu mängudega (kirjutan eraldi postituses pikemalt ka sellest, kuidas ta lennu vastu pidas ja sõidud ja nippidest, mis reisil vajalikud on lapsega) või hoopis magama panna autosse, siis võivad sõidud täitsa meeldima hakata:)
Mõned päevad veetsime me muidugi imelises Milanos… Esimene päev, mille seal veetsime, oli minu sünnipäev (sellest päevast kirjutan ja muljetan eraldi postituses:)). See linn on tohutult ilus ja nagu kõik teisedki linnad, mida külastasime, kannab ka Milano uhkelt Itaalia stiili – seda kohe õhkab ehitistest, liiklusest, kaubandusest, kõigest… Seda on võimatu sõnadesse panna, seal peab lihtsalt kohal olema ja hingama seda õhku, tundma seda pidulikkust, imetlema neid tänavaid ja väljakuid. Muidugi oli üks unustamatumaid elamusi Duomo Di Milano – see katedraal on tohutult võimas ja hingematvalt ilus. Võimsat tunnetust lisab muidugi tuvisid täis väljak Duomo ees, kus valitseb selline melu… Üldse oli mul terve reisi ajal tunne, et unustan hingamise vahepeal ära – lihtsalt nii ilus ja uhke on kõik, nii Itaalia!:)

Lisaks Milanole käisime ühel päeval Veneetsias. Algul ei plaaninud me tegelikult Veneetsiasse minna, aga mõtesime, et kui juba mõnetunnise sõidu kaugusel sealt oleme, siis võiks ju ära käia! See on ikkagi ju nii eriline linn, kus tänavatel sõidavad inimesed autode asemel hoopis paatidega ja ühistranspordiks ei ole bussid, vaid pisikesed laevakesed. Tegime tiiru Gran Canalis ja jalutasime nende kitsaste tänavakestega veelinnas.

Imetlesime vanu, ajaloohõngulisi ehitisi ja vaatasime, kuidas paadid inimesi tänavatel sõidutavad…. Tellu shoppas seal natuke kaa ja õhtul sõitsime tagasi hotelli:)

 
Järgmisel päeval käisime Veronas. See linn röövis mu südame – minu jaoks oli Verona kuidagi nii muinasjutuliselt ilus ja armastust täis linn! See oli minu jaoks isegi tuhandeid kordi romantilisem kui Veneetsia (ma tean, paljud ei mõista mind tõenäoliselt praegu).  Seal oli kuidagi maagiline olla. Ma ei tea, ma ei oska seda seletada, ma kohe kuidagi imbusin sellest läbi. Kogu see linn õhkas romantikat ja ajalugu!  Võtsime seal kaks erimarsruutidega ekskursiooni Hop On-Hop Off bussidega ja imetlesime tähtsamaid vaatamisväärsusi.

 Õhtustamas käisime Verona keskväljakul, ajalooliselt võimsa Arena Di Verona vahetus läheduses asuvas restos ja nautisime kogu valitsevat atmosfääri:)Teise ekskursiooni lõpus, kui juba tagasi keskväljakule sõitsime, hakkas sadama padukat ja me jooksime kõigest väest parkimismajani, mul olid (nagu ikka) kõrged kontsad all, veidike libe oli, aga selle eest naersime kogu südamest terve jooksmise aja:))) See oli nii kirjeldamatult lõbus ja ma tundsin, et olen nii meeletult õnnelik seal vihma all joostes… Kuidagi eriliselt ere mälestus jäi sellest:)
Andres tahtis väga mägedes käia, seega paar-kolm päeva avastasime mägesid ja järvesid. Seda ilu ei anna sõnadesse lihtsalt panna… Need vaated on hingematvalt ilusad ja aukartustäratavalt võimsad!  Need on pildid, mis ei lähe iial silme eest… Mägede õhk, mis pakatab puhtusest ja värskusest, kõrvu lukustav kõrgus, vabaduse tunne… See on võrratu kogemus… Seal olles tunned looduse võimsat väge ja saad aru, kui pisike sa kõige selle ees oled:) Tunned samal ajal seda võimsat energiat ja piiritut rahu… Nägime muide mägedes mägikitsesid, nad olid suhteliselt tee ääres ja meist umbes paari meetri kaugusel. See oli tegelikult natuke hirmus kaa, sest nende sarved olid pääääris suured ja võimsad:D  Ma poleks iial ette kujutanud, et selliseid vaateid nautida saan! Omaette elamus on sõit mägedesse, mis kulgeb vahepeal läbi mägedesse raiutud kilomeetritepikkuste tunnelite. Sõidad seal ja mõistad, KUI üüratult suur ja võimas see mägi on! Ma algul veel mõtlesin, et ohh, tunnel, saan soovi soovida! Mõtlesin oma soovi valmis ja hakkasin aga hinge kinni hoidma:D Aga no see pole päris Järvevana tunnel:D Ühel hetkel sain aru, et kui ma ära lämbuda ei kavatse, siis peaksin hingama hakkama ja soovi soovima mõne lühema tunneli ajal:D

Lõpupoole  veetsime ühe imelise päeva veel ka Genovas, mis oli lihtsalt võrratult ilus!!! Sealne vahemereõhk, vaated, laevad, jahid, kaatrid, imelised restod võrratult maitsvate söökide ja valitud veinidega olid unustamatud!

See erines põhjapoolsemast Itaaliast eelkõige looduse poolest – seal oli juba selline vahemere äärne linnake palmide ja mereõhuga. Mägedel ilutsesid villad, mis vaatasid merd…. Jalutasime linnas, keskväljakul, nautisime melu ja rannaäärsel promenaadil ning natuke ka kivises rannas, kust võtsime mälestuseks mõned kivid kaasa… Nüüd on tükike Genovast meil alati kodus:)

Traditsiooniliselt käisime ka muidugi loomaaias. See oli üks tõsiselt kihvt loomaaed, sealne atmosfäär oli kohe kuidagi mõnus, loomadel olid nii avarad ja head kodud, neid oli sealt hästi näha ja lisaks saime veel väikese rongiga sõita ringi kohtades, kuhu muidu poleks pääsenud. See oli väga kihvt päev, mis oli eelkõige muidugi mõeldud tibu lõbustamiseks, aga tegelikult saime seal kõik kolmekesi lapsed olla:)
See oli imeline reis, mida jääme igavesti mäletama ja tagasi igatsema!  Tunnen, nagu oleks ise küll tagasi tulnud, aga süda jäi sinna… Kindlasti lähemegi tagasi, aga siis tõenäoliselt juba veidi allapoole, kesk-Itaaliasse või lõunapoole…
Kas teie olete Itaalias käinud? Muljetage, kuidas oli ja kuhu veel kindlasti mina tasuks:P ?
Tsau-pakaa, kirjutame?
Anyta
Minu tegemistel saad rohkem silma peal hoida  Instagramis😉
(Visited 77 times, 1 visits today)

Leave A Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga