Breketid – kuidas siis on?

Olen lõpuks ülemistest ja alumistest breketitest vabanenud ja see tunne on nii meeletult hea ja uhke! Mõtlesin natuke tagasi sellele aastale ja otsustasin oma kogemused ja tunded kirja panna – kui keegi praegu loeb seda ja kõhkleb, kas panna breketeid või mitte, siis räägin siin ausalt ära kõik plussid ja miinused, mida ise kogesin:) Loodan, et on otsustamisel siis abiks:)
Alustan siis äkki murekohtadest, mis paljud (mina kaasaarvatud) kahtlema paneb…
Esimeseks kriteeriumiks on muidugi hind – aga sain ju aru, et ma ei maksa aasta breketite eest, vaid terve elu eest ilusa, sirge ja särava naeratusega, seega soovitan hinna jagada umbes viiekümne aastaga:)))
Teiseks mõttekohaks, minu jaoks juba tõsisemaks, oli aeg – ma olen nii kärsitu, et midagi terve aasta (Loe: TERVE AAAAASTA!) oodata tundus mulle meeletult pika kannatusena… Aga õnneks või kahjuks lendab aeg väikese lapse kõrval väga-väga kiiresti ja ma ei märganudki, kuidas see mööda vuhises:)
Kolmandaks oli muidugi mure breketite hoolduse pärast – nende puhastamine on ikkagi aeganõudvam ja keerukam kui tavaline “siuh-säuh” hambapesu… Kartsin, et mul ei ole lapse kõrvalt aega hommikul ja õhtul pea pool tundi hammaste pesuks (ebapiisava puhastamise tagajärgede pildid olid aga jubedad!) Ma otsustasin, et võtan selle aja – ja tegelikult võttis see nii kaua aega ainult alguses kui kartsin breketeid vigastada, hiljem sujus kõik palju kiiremini:) Hambaharju muidugi kulus parasjagu, sest breketid neile ei halasta, aga see juba väga väike kulu:)
Lisaks hirmutas mind mõte, et pärast breketite eemaldamist pean veel kaks aastat kandma öösiti kapet (plastikust täpselt minu hammaste jäljendi järgi tehtud vorm) ja mul on elu lõpuni esihammaste taga traat (reteiner). Samas ma mõtlesin, et no ma ei ole ju ainuke….paljud inimesed on enda naeratust sirgendada lasknud ja ma ise tunnen kaa paljusid, kellel on breketid olnud. Need inimesed ei näi sellepärast millestki loobunud olevat:) Seega – Otsustasin ikkagi panna:) Kapega olen ka juba ära harjunud, niiet võin omast kogemusest öelda, et need hirmud olid asjatud!
Valisin endale valged breketid, sest need, mis olid metallist, tundusid mulle eriti jubedad ja ma ei olnud valmis neid terve aasta kandma… Ülemistega polnud probleemi, sain valged. Alumistega pidin aga ikkagi metallist laskma paigaldada, sest mu alumised hambad on suht kitsad ja kuna valged on suuremad veidike, siis need lihtsalt ei mahu esihammastele:( Leppisin sellega, sest tegelikult ei ole alumisi hambaid eriti näha ja see ei torka nii kohutavalt silma.
Ma mäletan nii hästi seda päeva, mil ülemised breketid paigaldada lasin – ma ei saanud üldse aru, miks arst mind valu eest hoiatas? Mul ei olnud üldse valus…..kuni mõni tund paigaldusest oli möödas… Ma tegelikult arvasin, et pärast sünnitust ei pea ma enam iial valuvaigisteid kasutama, aga ma eksisin! Ohohohoooo kui valus see oli – KÕIK hambad ja suu ja üldse terve lõualuu valutas mul nii, et isegi vett juua oli valus! Selline tunne oli mul 2-3 päeva. See mõjus figuurile muidugi imeliselt, aga oli päris ootamatu ja kurnav. Siis läks asi paremaks ja iga kord, kui ma breketeid pingutamas käisin (iga kahe kuu tagant), kordus kõik:))) Eriti valus oli aga see, kui just pärast kaarte pingutamist mul niigi hambad valutasid ja ma ei saanud süüa, ega tegelikult juuagi ja öösel virutas tibu unes mulle oma põlvekesega vastu hambaid…. Ma pildusin valust silmist sädemeid ja jooksin vannituppa peegli ette kontrollima, ega mul hambad välja ei tulnud:))))
Alguses oli väga, väga raske ennast peeglist vaadata ja näha kogu seda plastiku- ja metallihunnikut oma suus… Need kõverdunud, sikasakilised traadid (esimene kaar on hästi õhuke traat ja kuna hambad on puseriti, on seda ka traat)… See oli õudne ja harjumatu vaatepilt, aga hoidsin pisaraid tagasi ja püüdsin keskenduda tulemusele ja sihile! Positiivne oli see, et huuled tundusid kohe palju lopsakamad:))))
Kõige suurem probleem oli minu jaoks see, et ma ei tohtinud süüa tükeldamata või riivimata porgandeid, õunu, pähkleid, ei tohtinud hammustada toitu eriti, sest breketid võivad lahti tulla. Ma igatsesin jubedalt ribi, hotdogi:))) ja nätsu!!! aga ilusat naeratust tahtsin rohkem kui ükskõik, millist toitu!
Suhteliselt rõve oli süüa liha, saia, seemnetega kaetud sushit ja palju, palju muud sellist, mis breketite vahele jäi ilutsema – ma ei saanud vahepeal rääkida ega naeratda söögilauas, sest pidin koguaeg mõtlema oma toredatele, sööki täis hambavahedele… Selleks puhuks olid mul küll alati kaasas hambavaheharjad, aga no ma ju ei harja iga ampsu järel hambaid söögilauas…
Minu suuuuurimaks üllatuseks läksid minu üliviltused ülemised esihambad tegelikult esimese kahe kuuga sirgeks – tagumised hambad lihtsalt liikusid mul palju kauem, aga sirgemat naeratust nautisin juba ikkagi:)  Ma mäletan, et kui esimest korda ülemisi pingutama läksin ja alumisi paigaldama, siis olin tegelikult päris kindel, et minu hambad liiguvad nii kiiresti, et varsti saan juba breketid ära võtta:)))) aga loomulikult tõi arst mu maapeale tagasi ja ütles, et natuke läheb ikka aega:)
Valulistest mälestustest tuleb veel meelde see, kui viilisime natuke mul esihambaid (hambavahesid sirgemaks) ja seejärel paigaldas arst mulle kummiketid esihammaste kokku tõmbamiseks – see paigaldamine oli reaalselt nii valus, et ma arvasin, et nüüd tirib ta mul hambad välja lihtsalt:)))
Ülemised breketid sain ära võtta kuu aega enne kui alumised. Ma mäletan, et läksin õnneliku, naeratavana ja peaaegu keksides kabinetti, potsatasin toolile ja olin täis sellist “Jess, teeme ära!” emotsiooni. Arst paigaldas mulle reteineri ja ütles, et noh, võtame nüüd breketid ära:) See oli minu naeratamise viimane hetk, sest edasi hakkas valus, ikka väga, VÄGA valus!!! Nii valus, et ma arvasin seekord tõsiselt, et ta tirib breketid ära koos hammastega:))) ma kohe kiunusin valust ja mul oli pisarad silmis! Arst ütles juba vahepeal, et ta võib nii kaa jätta:))) Aga mul oli tõesti nii meeletult valus, et ma lausa väänlesin! Lõpuks sai ta mult breketid ikkagi kätte, lihvis hambad ära ja otsustasime, et ” viilime” natuke esihambaid kaa. Mind ajas tegelikult juba ammu närvi see, et kõigil normaalsetel inimestel on ilusad, sirge äärega hambad, aga minul on nagu puberteediealisel sakilised….need ei ole muidugi need sügavad sakid nagu päris alguses, aga no ikkagi! Otsustasime siis lihvida ja viilida ja teha ikkagi päris perfektse naeratuseni välja!
Leppisime kokku, et järgmisel kuul võtame alumised kaa ära ja kui arst mind hoiatas, et alumisi on valusam ära võtta, sest alumised hambad on kitsamad ja juured seetõttu võivad rohkem valulikumad olla, siis ma tõesti hetkeks kaalusin võimalust alumised breketid jätta lihtsalt eluks ajaks peale:))))) Ma kohutavalt kartsin tegelikult kui alumisi ära võtma läksin, aga tegelikult ei olnud alumisi üldse valus ära võtta, päris ausalt, ÜLDSE polnud valus….ma olin nii õnnelik!
Sain omale mälestuseks kaasa enne ja pärast kipsikujud oma hammastest ja no tõesti on ikka ülim tulemus! Kui arst mulle pildid järgi saatis, ei uskunud ma oma silmi! Ma ei uskunud, et need olid tõesti minu hambad! Ma olin nii uhke, et selle teekonna läbi tegin, nii õnnelik oma ilusa naeratuse üle ja niiii meeletult tänulik oma arstile, Jelena Savvova`le (Sakala hambaravi ortodont), kes tegi täiuslikku tööd ja kinkis mulle selle imelise naeratuse, mis mu näolt enam ei kao! Saan palju, palju enesekindlamalt naeratada, teades, et mu naeratus on täiuslik ja ma ei pea seda häbenema või varjama või pilte tehes pidevalt mõtlema, kumma küljega ma nüüd seisma pean…. Ma olen tohutult õnnelik, uhke ja tänulik! Tulemus sõltub väga palju arsti (ortodondi) töö kvaliteedist ja tema oskustest mingite eripäradega toime tulla ja ootamatuid olukordi lahendada! Enda arsti julgen kindlasti soovitada! Samuti soovitan, vaatamata kõigile valusatele hetkedele ja ebamugavustele kindlasti breketid panna, sest see vaev, valu ja ebamugavus on kõik seda tulemust väärt!
Soovin teile kõigile ilusat, tervet, sirget ja säravvalget naeratust!
P.S! Ma närisin eile esimest korda üle pika aja nätsu ja sõin pähkleid!!! :))) Need, kellel on olnud klambrid või breketid, mõistavad, milline kaif see on!:)))
Tsau-pakaa, kirjutame;)
Anyta
(Visited 403 times, 1 visits today)

2 Comments

  1. P 19. aug. 2017 at 9:25 e.l.

    Oh, seda lugedes tulid kõik oma piinad breketitega meelde. Minu jaoks tähendas see 2 ja pool aastat piina 🙁 Kusjuures mu esihambad olid vaid kergelt viltu ja arvasin, et saab kiiresti tehtud, aga kuna vaja oli ju liigutada kõiki hambaid, siis selle minu jaoks pisikese iluvea kõrvaldamiseks läks 2,5 aastat. Algul arst arvas, et saab 1,5 aastaga tehtud, aga lõpuks lisandus sellele veel terve aasta ja ma olin kohutavalt õnnetu. Tõesti kahetsesin. Mul eemaldati kõigepealt 4 tarkusehammast, siis umbes esimese poole ajast kandsin lihtsalt breketeid ja sealt edasi breketeid koos kummidega, mis mu alumse ja ülemise lõualuu üksteise kõlge tõmbasid. (Katsu süüa sedasi. Kohutav.) Lisaks jättis arst rääkimata selle pisiasja, et mulle jääb nii ülemise kui alumise hambakaare taha traat ja mina pean terve elu öiseid kapesid kandma. Sirged hambad on muidugi ilusad küll, aga kui saaksin praegu uuesti otsustada, siis oleksin lasknud lihtsalt ülemistele hammastele kroonid panna ja asjaga kiirelt ühele poole. Esihammaste vahel igeme juures on loomulikel hammastel ju mingi väike must kolmnurk igemete taandumisest peale breketeid ja naeratus pole ikka täiuslik. Nii et mina pigem oleksin läinud kiiremat ja lihtsamat teed, aga samuti ortodont laitis hirmsasti maha kroonide mõtet ja julgustas breketite teed minema.

    Reply
    1. Anna Laaspere 19. aug. 2017 at 12:54 p.l.

      Väga kahju Sinu halva kogemuse pärast – ehk oli Sulle tõesti sattunud arst, kes ei seletanud kõiki samme ning tagajärgi…. Aga nagu aru saan, siis need kummid, mis Sul lõualuid kokku tõmbasid, neid oli Sul tõenäoliselt nii või naa vaja – tõenäoliselt oli asi Sinu hambumuse parandamises, vale hambumus oleks Sulle kindasti tulevikus palju probleeme tekitanud… Lohutuseks võin öelda, et reteinereid, ehk siis neid traate hammaste taga, kannavad kõik, kes on kunagi breketeid kandnud:) Ilusat naeratamist Sulle!

      Reply

Leave A Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga