Tahan tagasi saledaks ehk pühadekilod maha!

“Söö hommikust kui kuningas, lõunat kui kuningas ja õhtust kui kuningas ja pea meeles – Sa pole paks, oled kuningas! :)))” – jah, vähestel on võimalus niimoodi vormis püsida:D Mina nende seast kahjuks pole!

Otsustasin end käsile võtta ja ilusasse vormi tagasi ajada. Sellel teemal kirjutan tõenäoliselt mitu postitust, sest ühte kõik asjad ära ei mahu. Aga täna räägin, kuidas ma asjaga alustasin:) Eks siis saan vaikselt järge ajada ja vahepeal teada anda, kuidas hakkama saan (kas ikka saan?):)))

Oh, see on ju lihtne – terve internet on täis igasugu imedieete, soovitusi tervislikust toitumisest, tasuta treeningutest ja muudest kaalulangetamise abivahenditest. Aga miks me siis kõik ilusad ja saledad pole? Me teame, et peab, teame kuidas, aga millegipärast ei tee… Sest me oleme lihtsalt laisad:) Jah, lihtsalt laisad!

Ma olen tegelikult oma loomult kohutavalt laisk:))) Lisaks ei ole mul geneetiliselt keha, mille puhul võid suust sisse pista ükskõik mida, ükskõik mis kell ja ükskõik kui palju:) asja ei tee lihtsamaks ka see, et ma ARMASTAN head sööki, ma lihtsalt jumaldan seda! Ja “hea söögi” all mõtlen ma tegelikult seda sööki, mis on süsikaterohke – ma jumaldan sushit, pastat, pizzat, lasagnet, saiakesi, küpsiseid, komme…..nonii, mul läks kõht tühjaks!

Ühesõnaga olukord pole väga kiita:) Iga aasta jaanuari keskel avastan ma end kehast, mis on liiga pikalt jäänud pidama jõule:))) Ja siis peab see laisk keha hakkama rohkem liigutama, saama vähem süüa ja pingutama meeletult selle nimel, et ilusad riided, mis kapis ripuvad, saaks mu seljas olla, mitte ainult kapis rippuda:))) Aga ma ju ei viitsi!

See tee, kuidas ma soovimatute lisakilodeni jõuan on lihtne – veidi enne jõulupühi hakkan endale lubama maiustusi (jõulukuu ikkagi ju!) ja mõnusat seapraadi, mida niiiiiiiväga juba oktoobris ootasin ja snäkid laual….ja seda kõike ikka suuremates kogustes kui muidu endale luban:) ja siis tulevad igasugu peolauad, kus kõike seda samuti pakutakse ja loomulikult ei suuda ma siis vastu panna. Vahepeal on veel uusaasta pidustused ja märkamatult oleme tekitanud endale uue harjumuse – süüa “hästi”!

Nüüd siis on taas kätte jõudnud see aeg, kus peab hakkama kilode poolest seda aega tagasi kerima ja vot see pole sugugi enam nii lihtne:)))

Õnneks on mulle toeks mu kallis abikaasa, kellega koos istusime maha ja panime paika plaani reeglitest ja eranditest, kaalusime end ära ja seadsime endale eesmärgid ja otsustasime, et kui ühel meist on raske hetk, kus tahaks alla anda ja minna “midagi head” sööma minna, siis on teise ülesandeks olla toeks ja aidata sihti silme ees hoida.

Meie reeglid said sellised:

*tervislik söök ja rusikasuurused portsud

*päevasteks toidukordadeks on hommikusöök, 2 rusikasuurust praadi (kana/kala/liha+erinevad rohelised salatid), 2-3 vahepala, milleks võib olla vabalt valitud puu- või juurvili, pähklid vms

*palju, palju vett – puhast, maitsestamata, gaseerimata vett

*kodused trennid koos 2 korda nädalas – kuna oleme mõlemad laisad inimesed ja kumbki meist ei viitsi kaua trenni teha, siis valisime trenni, mille saame tehtud 10-15minutiga, siis pole meil ka ettekäändeid võmalik otsida (a-la “pole aega ju!”). Selliseks trenniks on intensiivne intervalltreening HIIT (võin sellest eraldi hiljem kirjutada kui teil huvi). Lisaks ei ole meil kummalgi nii palju aega, et käia 3-4 korda nädalas spordiklubis, kuhu sõit võtab aega+kardiotrenn kuskil 1h+ pesu ja riietumine seal ja tagasisõit koju + oled perest eemal (oleme ju piisavalt kaua aega päeva jooksul niigi teineteisest eemal) ja me ei tahtnud, et sellest saaks järjekordne ettekääne või vabandus “oih, täna kahjuks trenni ei jõua”. Sellist asja lihtsalt ei saa olla, et ei jõua kodus 15minutit trenni teha ja siis hops ruttu dushi alt läbi hüpata!

*aktiivsed õhtud 2korda nädalas – praegu õnneks pole probleemi, sest meil käib remont:) seega oleme aktiivsed!

Ja viimane, võimalik, et kõige tähtsam, punkt – me panime paika, millal võib reeglitest kõrvale viilida! Sest seda ju laisk inimene tahab kõige enam teha!

Niisiis, meie erandid:

Me tähistame siiani iga kuu 12.ndat ja 18.ndat kuupäeva (sellest kirjutasin ka abielu teemalises postituses) ja selle tähistamise juurde kuulub tavaliselt ka mingi vein/vahuvein ja väike snäkk (hallitusjuust vms). Lisaks tähistame iga kuu 14.ndal tibu sünnipäeva (ta saab kingituse, teeme “abahh” ja sööme torti) ning lisaks kõigele lubame endale ühe söögikorra nädalas (tavaliselt reedel) midagi “patutoitudest”. See oli väga tähtis kokku leppida, sest siis on reeglid ja erandid kindlalt paigas ja pole mingit võimalust viilimiseks, mida laisk inimene ikka ja jälle ju teha üritaks muidu:)

Hoiame koos sellest toitumise ja füüsilise aktiivsuse graafikust kinni ja nii on palju lihtsam. Ma ei kujuta ette, kuidas saaksin üksi hakkama range tervislikust toitumisest kinni pidamisega, kui keegi ajaks kõrval krõpse suust sisse mõnuga:)))

Praeguseks oleme juba paar nädalat koos seda eesmärki järginud ja saan natuke ka muljetada… Raske on! Väga raske! Aga mitte nii raske nagu esimesel päeval – ma olin õhtul lihtsalt nälga suremas! Ma olin niiiiii kohutavalt näljane, et oleksin vist valmis olnud ära sööma terve mammuti, kui neid veel saada oleks:))) jõin nii palju vett kui jaksasin, kallasin teed peale kui sellest ei piisanud ja pean tunnistama, et paar korda pidin ikka väikse õunaampsuga patustama, sest no ülemõistuse nälg oli!  Teine päev oli juba tunduvalt kergem ja eks aitas kaasa ka see võidutsev tunne sees, et sain selle kõige raskema päevaga hakkama ja tegin selle kõige raskema sammu ära, ma ALUSTASIN!

Kuidas ja kas ma vastu pean, räägin juba järgmisel nädalal;)

Tsau-pakaa, kirjutame?

Anyta
Minu tegemistel saad rohkem silma peal hoida  Instagramis😉

Võtke kampa, hakkame koos pihta;) Jagage oma nippe, kuidas vastu peate?

(Visited 68 times, 1 visits today)

Leave A Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga